Renaissance Art

Andrea del Sarto | Itaalia kõrge renessansi maalikunstnik



Andrea del Sarto, algne nimi Andrea d'Agnolo (Florence 1486-1530, Firenze), Itaalia maalikunstnik ja koostaja, kelle peen kompositsioon ja viimistletud teosed olid olulised florentiini manierismi arendamisel. Tema kõige silmapaistvamate seas on tuntud teoste hulgas freskode seeria Chiostro dello Scalzo Püha Johannes Ristija elul (c. 1515-26).
Hästi hinnatud florentiinikunstnikuna aitas Sarto töö oluliselt kaasa renessansi naturalistlikule ümberkujundamisele, mida näitasid hiljem kunstnikud. Tihti räägitakse tema karjäärist, et ta oli vähem ambitsioonikas ja seepärast varjab tema kaasaegsed, näiteks Raphael, Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Tema varajast tööd iseloomustab individuaalne mitte-idealistlike ja mitteametlike objektide kujundus, mis kasutavad kogenud ja emotsionaalset tooni ja atmosfääri.







Sarto koolitas kuldnõuna ja puuküttena Piero di Cosimo maalikunstiõppes (1462-1522) ja Raffaellino del Garbo (1466-1524). Pärast lühikest partnerlust teise Florentine maalikunstniku Franciabigio'ga (1482-1525), lõpetades Kristuse ristimise Compagnia dello Scalzo jaoks, tekkis tema individuaalne stiil.


Teises koostöös Franciabigio ja ka Andrea Feltriniga tegi Sarto Frescos Santissima Annunziata di Firenze / Firenze jaoks. Kiriku patroonid, serviitide vennaskond, pidasid seda tööd kalliks; nad kutsusid Sarto, Andrea senza errori või Andrea täiuslikuks. 1509–1514 lõpetas ta kiriku jaoks mitmeid freskosid, sealhulgas kolm Filippo Benizzi elu, serviidi pühak, samuti Magi reis (Või Magi protsess, üks Announcement, Püha Katariina abielu ja ka Neitsi sünnipäev. Need teosed aitasid Sartot juhtiva Florentine maalikunstnikuna, kus tema töökoda oli 1513-1514.



Sarto töötas peamiselt Firenzes, luues 1517. aastal oma meistriteose; altarimaal San Francesco dei Macci kloostrile, Harpies Madonna. Tükk on nüüd Uffizi galeriis, muu hulgas Sarto tükkidelt, isad vaidlevad kolmapäeva doktriini kohta, ka dateeriti 1517. aastal. Ta oli lühike kaheaastane vahe Francoise esimese, Prantsusmaa kuninga kohtus. Medici perekonna atraktiivsete komisjonide kaudu ta oli kergesti meelitanud Firenzesse ja ehitas Firenzes endile endale ka Francoise poolt antud vahendid. Kuninga kingitus Sartole oli kindel, et ta naaseb Prantsusmaale, mida ta kunagi ei teinud, samuti ei tagastanud ta kuningat. Tema töö Firenzes on seejärel märgatav mõju Toscana kunstnike vastureformatsiooni naturalistlikule stiilile.

1524. aastal oli Michelangelo toonud noore Giorgio Vasari (1511-1574) Sarto stuudiosse. Siin mõjutas Vasari silmatorkavat rühma kunstnikke, sealhulgas Sartot ja tema õpilasi Rosso Fiorentino või Il Rosso (1494-1540) ja Jacopo Pontormo (1494-1557). See oli Vasari, kes kirjutas, et Sartol puudus loominguline sõit, nähes, et ta ei nautinud tema kaaslaste edu.
Tema hilisemad teosed hõlmasid Scalzo kloostrites mõningaid tükki, mis riputasid nüüd Louvre'i ja viimast õhtusööki, mis oli tema viimane väga tähelepanuväärne töö enne surma. Sarto maalis ka oma naise, teiste isikute hulgas, kes on endiselt Firenze galeriides ja Londoni Rahvusgaleriis, enda portreed ja portreed. © Uffizi galerii Itaalia

























































Andrea del Sarto - Pittore, nato a Firenze ilus 6 lugega 1486 da Francesco sarto, dogne assure insieme in ineme stryma di sse incrociate. Da Andrea d'Angiolo o Angeli alla latina ja sigla di A A duciate, che si trova su A, A la quale, G. Cinelli,Bellezze di Firenze, Firenze 1677) composta di A e V, ne avvalorò lungamente la credenza in un casato Vannucchi. Sisselogimisnõudeid ja -nõudeid, india presso ja pittore dozzinale, Giovanni o meglio Andrea Barile, che avvedutosi della meravigliosa suhtumine A. ühte sisenemiskeeldu, Piero di Cosimo, presso il quale rimase varî anni, recandosi le feste Leonardo da Vinci e di Michelangelo kirikuõpetus. Ivi stretta amicizia col Franciabigio, questi Due giovani artistic s a mordère in mettere su inteeme; ei ole vastuolus, kui see on vastuolus, siis ei ole võimalik analoogia, siis ei ole võimalik, et see on ainulaadne.
Lao m eu m in e tta mine, Leonardo da Vinci loomine Firenze's, juhendamine ja taaskäivitamine gripi eetikaga Piero di Cosimo; onde A. con la dolcezza dello sfumato e con la trasparenza delle velature riuscì the conquistare la massima morbidezza del modelato e leggerezza atmosferica. Süsteemis olevad värvi- ja maitseained, mida on võimalik kasutada nii, et need oleksid sobilikud. Sul tardi, omaggio Michelangelos, A. ingrandì il proprio stile, maitsevärviline suitsutamise võimalus, kui see on suitsutama. . Kvaliteedikontrollid, mis on ette nähtud nn.Andrea senza errori", kui te ei soovi seda teha, siis on see võimalik."
Sule hüpikaken ja ööklubi, mis asub linnas Galleria, on vaid mõned võimalustest, mida võid leida kogu majutusasutuses. La prima opera monumentale cui pose mano A. fin dalla prima giovinezza fu la dekorazione in charoscuro del piccolo chiostro dello del de l'o déjo del céle d'Ivoise de la déprée di déjé výchící, a riprese saltuariamente secondo date documentate dal 1514, rappresentandovi i fatti della vita di Giovanni Battista con maniera variata secondo i progressi dell'arte propria; l'ultima storia, la Nascita del santo, è del 1526. Nel 1508 A. ja matricola all'Arte dei medici e speziali. Poco dopo egli comincia nel chiostrino dell'Annunziata gli affreschi con storie di S. Filippo Benizzi, ove si vede il costante evolvere e ammorbidirsi del suo astmestik coloristico cominciare dalla Ancor kvaasi quattrocentesca Resurrezione di un fanciullo per terminare nel 1510 col Bacio della reliquia.
Dall'altro lato del cortile A. dipinse nel 1511 il Corteo dei Magi e ná 1514 termini ilu, Natività della Vergine, ove gliàla la Massima dolcezza d'intonazione ja Nile d'armonia di una nobile e calma compizione . Nelja 1515 Leone X-i kohta, kui see on Firenze egli dekoratiivkolmik, mis on ette nähtud ametlikule ametikohale Iacopo del Sansovino. Soodsad pildid ja lisad, mida saab kasutada nii, et need oleksid sobilikud Madonna delle Arpie dipinta nel 1517 kohta, mis on seotud S. Francesco, oggi agli Uffiz'iga. Lucrezia del Fede'i püüdes, kui see on hilisem, kui see on arusaadav; gli servì da modella per molti dipinti e ne fece ritratti trado del prado Madrid Madrid. Nel 1518 fu invitato in français français français français de l'Alfère de delfino ed alri dipinti dei quim rimane, Al Louvre, una Carità; ma Né i successi Né i rapidi guadagni lo trattennero l'anno seguente dal recarsi Firenze col pretesto di provvedere quel re d'opere d'arte Antiche e moderne e di prendere seko la consorte; invece non trovò più il verso di tornare Prantsusmaal mancando di fede Francesco I e lastando altro modo il denaro. Nel 1520 A. Mini mine Gino Capponi kaudu (vagià San Sebastiano) con kaudu Giuseppe Giusti (già del Mandorlo). Nel 1521 incominciò per il salone della villa Toitlustusasutus, meditsiiniline loomapidamine, ricco di figurat, loomade, arhiivi, sise- ja maitseainega. Nel 1524 Dipinse per le monache di S. Pietro a Luco Mugello la Deposizione oggi a Pitti; nel 1525 un altro capolavoro, Madonna del Sacco, fresco nel chiostro dell'Annunziata; nel 1528 una Madonna con Santi per il duomo di Sarzana oggi ja Berlino e i quattro Santi per la Vallombrosa oggi agli Uffiz. Nel 1530, durante l'assedio, A. dovette dipingere all'esterno palazzo del Podestà i capitani traditori e i ribelli impiccati in i quali esistono stupendi disegni. Durante questo assedio, vaimulike ja vaimulike treeningute ja muusikaõpetuste loomine klaveri fuori delle porte sulla destilleerimiskeskuses, 1527. aastal S. Salvi non-ebbe il coraggio di atterrarlo , e ancora oggi vi si può ammirare in eccellente stato di conservazione. Hüpoteegid ja -protokollid, mis on tehtud nii, et nad oleksid sunnitud pitsatama, una Madonna, ilukirjeldama, maitsema ja maitsema. A. morì il 22 gennaio 1531 e fu sepolto nel chiostrino dell'Annunziata.
Numerosissime inoltre sono le opere di A., che si conservano Firenze e fuori. Ricorderemo qui nella Galleria Pitti, l'Annunziazione del 1512 (con l'iscrizione: Andrea del Sarto ecc.1517, välja jäetud Lunase, L'Anna l'Anna nel 1526 Dalla, l'altra nel 1526 Dalla madre del cardinale Passerini per Cortona, mis on tingitud Madonne'ist Goriasi e di Poppi tütarlastelt, tänu Sante famiglie'le, sest Storie di Giuseppe per la kamera kaziale dei Borgherini, il S. Giovannino; agli Uffizî, il ritratto d'una poetessa, il S. Giacomo, l'autoritratto su tavola; alla SS. Annunziata, La testa del Redentore. A Pisa nel duomo, cinque Santi tra i quali la celebre S. Agnese; Rooma, Madonne nelle gallerie Borghese e Barberini. Viin, la Pietà e i tre Arcangioli; Dresda, lo Sposalizio di S. Caterina e il Sacrifizio d'Isacco; Londra, un meraviglioso ritratto di scultore. Altre Madonne all'Hermitage, al Louvre, al Prado, ecc. Carlo Gamba, © Treccani, Enciclopedia Italiana